Dementsusega lähedase eest hoolitsemine võib olla väljakutseterohke, kuid ka tähendusrikas ülesanne. Õnneks on olemas juhised ja soovitused, mis võivad aidata teil hoolitsemisel paremini toime tulla ja tagada nii enda kui ka dementsusega lähedase heaolu. Selles postituses tutvustame kaheksat olulist aspekti, mida peaksite dementsusega inimese eest hoolitsemisel meeles pidama.
- Valgus ja füüsiline aktiivsus: hommikune päikesevalgus soodustab ärksust ja selget meelt. Püüdke maksimeerida loomuliku valgusega kokkupuudet kogu päeva vältel – see parandab teie ja dementsusega lähedase meeleolu. Alustage päeva venitusharjutuste seansi või lühikese jalutuskäiguga looduses (nt lähedalasuv mets või park). Youtube’st on võimalik leida erineva võimekusega inimestele jõukohaseid venitusharjutuste videosid. Võite kava vastavalt enda ja lähedase mugavusele kohandada. Kui te kahtlete enda või oma lähedase füüsilises võimekuses, konsulteerige oma perearstiga.
- Päevaplaan: struktureerige oma päev. Kirjutage üles lühike ja selge plaan, mis sisaldab liikumisalaseid, toitumisalaseid, vaimseid ja sotsiaalseid tegevusi, jättes sisse ka regulaarsed pausid puhkamiseks ja lõõgastumiseks. Olge teadlik dementsusega inimese individuaalsetest eripäradest ja võimekustest. Teavitage oma lähedast koostatud päevakavast ja eesootavatest tegevustest, vajadusel korrake need aeg-ajalt üle.
- Suhtlemine: suhelge dementsusega inimesega selgelt ja arusaadavalt. Kasutage lühikesi ja otsekoheseid lauseid. Vältige avatud küsimuste esitamist argitegevuste osas. Arvestades lähedase kognitiivseid raskusi, ei pruugi ta alati teie öeldust aru saada, kuid sageli saab ta aru, kuidas te end tunnete kehakeele, hääletooni, hääletugevuse ja näoilmete põhjal. Sõltuvalt olukorrast võib dementsusega inimene reageerida vaenulikkuse või ükskõiksusega.
- Vajadused: märgake dementsuse psühholoogiliste ja käitumuslike sümptomite lahendamisel inimese rahuldamata vajadusi. Pange tähele ebaregulaarsusi toitumises/vedeliku tarbimises, enesehoolduses (riietumine, enda järel koristamine, tualetiskäik), stimulatsiooni hulgas (liiga palju või liiga vähe), keskkonnast tingitud stressorites (segadus, müra, temperatuur, õhukvaliteet), valu ja kehaliste ebamugavuste esinemises jm ning lahendage neid väärikusega inimese vastu. Kui ükskõik milline eelnimetatud aspekt jääb tähelepanuta, võib see põhjustada rahutust, ärevust ja agressiivsust.
- Kognitiivne rikastamine: kognitiivselt nõudlikud ülesanded ja rikkalik sensoorne kogemus toetavad dementsusega inimese maksimaalselt saavutatavat vaimset võimekust. Kasutage kodus erksaid värve ja kontraste, et märgistada põrandaid, koridore, ruume ja abivahendeid. Kui võimalik, osalege koos oma lähedasega meenutustegevustes (nt vanade fotode vaatamine, lemmikmuusika kuulamine jm).
- Lihtsustamine: otsige viise, kuidas anda oma lähedasele tagasi iseseisvus igapäevastes tegevustes, lihtsustades neid ja tehes need võimalikult väikesteks sammudeks. Rakendage oma lähedase vajadustele vastavat minimalismipõhimõtet keskkonna kohandamisel dementsusega inimese vajadustele – vähem segadust tähendab vähem stressi ja rohkem vabadust suhtlemiseks. Lülitage majapidamistööd oma igapäevaplaani ja tegelege nendega üheskoos.
- Uni: veenduge, et dementsusega inimene (ja teie ise) saaks piisavalt kvaliteetset öist und. Pidage kinni kindlatest magamamineku- ja ärkamisaegadest, piirake päevaseid uinakuid, struktureerides oma lähedase päeva, vältige stimuleerivaid tegevusi enne magamaminekut, looge lõõgastav une-eelne rutiin jne. Arutage oma perearstiga ja küsige edasisi soovitusi unehügieeni kohta (mõned soovitused leiad ka siit). Öiste õudusunenägudega ja ekslemise vähendamiseks hoidke öölamp sisselülitatuna.
- Hoolduskoormusega toimetulek: peatuge, hingake sügavalt sisse, hinnake oma olukorda ja jätkake tegevusi. Keeruline on midagi pakkuda, kui „tass on tühi“. Paluge abi lähedastelt, tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistidelt ning teistelt oma tugivõrgustikus, kui tunnete end ülekoormatuna. Aktiivsed tugigrupid dementsusega inimeste lähedastele leiate siit. Olge teadlik omaenda vajadustest ja ärge unustage enda eest hoolitseda.
Kokkuvõte: Kas leidsite mõne nendest soovitustest kasuliku? Millise teema kohta sooviksite saada rohkem teadmisi? Andke meile teada, jättes kommentaari või saates kiire vastuse e-posti teel.
Allikas: http://www.alzheimersweekly.com/2013/04/8-ways-caregivers-care-for-themselves.html